Koer või asi. Palusin restoranis üeljäänud lihatüki kaasa pakkida, et mul kodus koer (no kahju oli kohe nii ilusat suurt tükki lasta ära visata). Pakiti ka ilusasti.
Kodus annan osa lihast krantzile – üks neelatus ja kõik on läinud. Ei nautimist, ei närimist, lihtsalt neelati alla. Sellise näoga veel, et miks nii vähe? Ülejäänud liha lõikasin tükkideks, nagu koeral endal hambaid poleks.
See ongi tänu, et kiirelt kaob
.