Tulen mina rõõmsalt ooperist, ümisedes omaette La donna e mobile ja mõeldes vaikselt, et “oleks noorem, armuks Zahharovisse ära”.
Järsku paelub mu pilku trammi sisenev noormees, ilusa villase jakiga. Minul on ju nõrkus meeste villaste mantlite ja poolmatnlite vastu, ma lähen kohe särama, kui näen mantliga meest. Nojah, aga selle ühe noormehe kannul tuleb trammi terve trobikond ühesuguse jakiga noorukeid. Teritan pilku ja taban noormeeste jakinööpidel ankrud. Oeh, mitte lihtsalt sõdurid, vaid meremehed! Ja nii noored ja nii rõõsad ja nii roosad. Ma kohe katsusin kabedamalt istuda, silmad läksid särama ja põskedele tekkis õhetus.
Ainult ma tõesti ei tea, mis mind rohkem erutas, kas need villased lühikese mantli moodi jakid või noored poisid.
—————-
Now playing: Black Uhuru – happiness
via FoxyTunes
Zahharovil on väga armas ja jalust nõrgaks võttev naeratus, vaatasin ma ükspäev.
Tühja sest ta naeratusest,milline hääl mehel on
Eile just olin natuke õnnetu, kui Juhan Tralla laulis, et ju meil on halvad kohad, et hästi ei kosta. J akui sisi Zahharov suu lahti tegi! Wow, ma ütlen.
No ja tegelikult on tal muidugi selline naeratus, et eh, Odessa!