Mulle tegelikult meeldib kodus külalisi vastu võtta. Siis jääb ära see kurb hetk, kui pead end diivanilt või söögilaua tagant üles ajama ja teatama, et nüüd on aeg koju magama minna. Tegelikult on see ideaalis isegi ilus hetk, näed, kuidas pererahvas kergendatult hingab ja sulle kiiresti-kiiresti mütsi-mantlit-saapaid tormab tooma. Ainuke viga on selles, et kodutee on pikk. Kodus võõrustades jääb see pikk ja vaevaline kodutee ära.
Teisest küljest, külas olles otsustad sina, millal on õige aeg koju kotile magama minna. Tühja sest pererahva mahasurutud haigutustest, sina oled külas ja naudid olukorda. Kodus külalist vastu võttes oled sina see, kes surub haigutust maha ja mõtleb endamisi, kas on viisakas märku anda, et ”oi, trammid lõpetasid just sõitmise, tahad ma tellin sulle takso?”
Jõulude ja muu tulemusena magasin ma täna koolitusel, tööl ja hiljem kodus. Kodus magasin end vist lõpuks ometi välja. Homme on jälle üritus, oh hoidku küll. Miks pagana pärast see aastalõpp peab nii vaevaline olema? Miks tahavad kõik veel selle aasta sees näha? Ma kavatsen järgmisel aastal ka veel elus ja täie tervise juures olla.
Õige jah… Miskipärast tahetakse ikka enne uut aastat kohtuda, nagu oleks see uuel aastal saaks elu otsa. Kavatsen su lauset laenata ja järgmised kohtumised edasi lükata sõnadega: Ma kavatsen järgmisel aastal ka veel elus ja täie tervise juures olla.
Как вижу тут многие высказывались, что вы хорошо излагаете свои мысли. Я, в свою очередь, как копирайтер заявляю – уровень у вас как у более-менее толкового писателя!